Valitsus eraldab Tallinna Vee vaidluseks 2,38 mln eurot

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muu hulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal pikendati lepingut 2020. aastani. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, 2011. aastast ongi Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.

2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.

Tallinna Vee juht Karl Brookes on korduvalt öelnud, et ettevõtte põhiväljakutse on tariifivaidlused konkurentsiametiga. Tallinna Vee 3. kvartali müügitulu oli 14,08 miljonit eurot, mis on 6,3% rohkem kui  2014. samal ajal. Puhaskasum vähenes sama ajaga 12,5%, 5,1 miljoni euroni.

LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost ütles kolmanda kvartali tulemusi kommenteerides, et kohtukulude täpset mahtu Tallinna Vee tulemustele on keeruline prognoosida.